Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

27.03.17

 

 

Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks.

2013. aasta seisuga oli 62% Eesti pinnaveekogumitest heas või väga heas seisundis. Ülejäänud 38% veekogumil on keskkonnaeesmärgid seega veel saavutamata ning tuleb teha jõupingutusi nende seisundi parandamiseks.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Paljud jõed aga kannatavad paisude tõttu, sest kalad, kes sigimisperioodil liiguvad piki jõge üles ja alla, ei saa kuidagi paisudest mööda. See halvendab nii meie rannikuvee kui ka maismaal olevate jõgede-järvede kalavarusid.

 

Veemajanduskavades ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel.

Kavades loetletud tegevuste maksumus on 363 miljonit eurot, hõlmates kõiki veega seotud eri valdkondi, sh põllumajandust, regionaalarengut, energeetikat jms. Maksumus jaguneb järgmiselt: 158 miljonit reoveekäitlusesse, 98 miljonit jääkreostusega tegelemiseks, 73 miljonit põllumajandusse ja 28 miljonit vooluveekogudega seotud tegevusteks ja 6 miljonit muudeks veega seotud tegevusteks. Meetmeid finantseeritakse nii riigieelarvest, kohalike omavalitsuste, Euroopa Liidu kui ka erasektori vahenditest.

 

Eestis on moodustatud kolm veemajanduskavade koostamisel aluseks olevat veemajanduse korraldamise põhiüksust ehk vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ning Koiva vesikond. Pärnu maakond jääb Lääne-Eesti vesikonda.

 

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.)