Maakonnaplaneeringud

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering

 

Pärnu maavanem kehtestas 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu.

Mereplaneeringuga on määratud mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huve ja ruumilise arengu vajadusi. Planeeringu ajahorisondiks on aasta 2030+.

Mereplaneering lähtub koostamise ajal kehtinud Eesti Vabariigi arengudokumentidest: Üleriigiline planeering Eesti 2030+, Eesti merenduspoliitika 2012-2020, Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 jt. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu meredirektiiviga. Planeeringulahendus tugineb keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele, mis sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi ning meetmeid negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

Mereplaneeringuga on haaratud ca 2600 km2  suurune mereala. Planeeringus käsitletud valdkonnad on kalandus, vesiviljelus, meretransport (laevandus, sadamad, taliteed ja jäärajad) ja sellega seotud taristu, puhkemajandus ja turism (avalikult kasutatav rannaala, purjetamine, mittemotoriseeritud mereturism ja meresport, veemotosport ja jetisõit, kaitstavad loodusobjektid), kultuuriväärtused ja merearheoloogia (Kihnu kultuuriruum ja Kihnu Väina Merepark), taastuvenergeetika, kaadamisalad, meretranspordiväline taristu, riigikaitse ja mereohutus. Iga valdkonna kohta on toodud põhimõtted, mida peab järgima edaspidisel arendustegevusel, hoonestusloa menetlemisel, mõjude hindamisel ja teiste tegevuste kavandamisel merealal. Näidatud on funktsionaalsed seosed maismaa ja mere vahel. Tehtud on ettepanekud õigusaktide muudatusteks, et kohalikele omavalitsustele tulevikus laieneks rohkem õigusi tegutsemiseks ühe meremiili kaugusel merealal. Välja on toodud mereplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused.

Mereplaneering koosneb seletuskirjast ja kahest joonisest. Seletuskirjas on toodud mereala ruumilise planeerimise raamistik ja planeeringulahenduse metoodilised alused, selgitatud ja põhjendatud planeeringulahendust valdkondade kaupa.

 

Planeering

Seletuskiri
Põhijoonis
Joonis Pärnu lahe kohta

 

KSH aruanne

 

Adoption of Pärnu County Maritime Spatial Plan

 

 

Pärnu maakonna planeering on kehtestatud Pärnu maavanema korraldusega 1998 aastal. See on nn baasetapp, mille edasiarendamine toimub läbi teemaplaneeringute.

 

 

 

 

 


 

Pärnu maakonnaplaneeringu koostamine

 

Pärnu maakonnaplaneeringu koostamine algas 1994.aastal, so. ligi 1,5 aastat enne riikliku planeerimis- ja ehitusseaduse vastuvõtmist. Tollal puudusid nii maakonnas kui kogu vabariigis kogemused ja selge ettekujutus maakonna tasandi planeeringu sisust, eesmärkidest ning selle koostamise protsessist. Eesti ja Soome Keskkonnaministeeriumide ning Pärnu Maavalitsuse vahelise kokkuleppe järgi sai Pärnu maakonnaplaneering vabariiklikuks pilootprojektiks. Protsessikonsultandina kaasati hr Jukka Noponen firmast Maa ja Vesi OY. Projekti ülesandeks oli välja töötada maakonnaplaneeringu struktuur ja selle koostamise protsessi skeem. Töö algetapis võeti vastu kolm protsessi puudutavat põhimõttelist otsust: 1) planeering koostatakse maakonnas kohapeal ning valdavalt oma jõududega, 2) alustatakse analüüsidega olulisemates eluvaldkondades ehk nn. teemauuringutega, 3) protsess ehitatakse üles strateegilise planeerimise metoodika alusel. Planeeringu ülesehitus ja protsessi skeem kiideti heaks Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogul 27. juunil 1994.a. Raport planeeringu struktuuri ja protsessiskeemi kohta, koos senise töö analüüsiga, esitati kõikidele maakondadele ja Pärnumaa omavalitsustele 28. juunil 1995.a. Pärnus toimunud konverentsil. 1996 aastal alustati tööd digitaalsete planeeringukaartidega. Planeeringu projekti esitlus toimus 1998 aasta juuni algul, avalik väljapanek sama aasta septembris. Avaliku väljapaneku käigus külastas töörühm kõiki Pärnumaa omavalitsusi, et tutvustada planeeringut detailsemalt. Pärast avalikustamist ning paranduste sisseviimist sai Pärnu maakonna planeering heakskiidu kõigi 23 kohaliku omavalitsuse volikogu otsustega. 21. detsembril 1998 allkirjastasid kohalike omavalitsuste volikogude esimehed, vallavanemad ja linnapead ühiskokkuleppe planeeringu heakskiitmise kohta. Samal päeval kehtestas maavanem Pärnu maakonna planeeringu. 1999 aastal ilmus Pärnu maakonna planeering trükisena, mida on võimalik saada Pärnu Maavalitsuse planeeringutalitusest.

 

Lähteseisundi analüüs

 

Lähteseisundi analüüs on esimene blokk Pärnu maakonna-planeeringu struktuuris. See on koostatud teemauuringute kaupa, kusjuures teksti on püütud võimalikult vähe koormata liigsete faktide ja arvandmetega. Antud juhul on taotletud eelkõige faktidest tulenevaid hinnanguid ning vaadet tulevikku. Sõltuvalt teemavaldkonna iseloomust, mitmeti aga ka konkreetse teemajuhi käsitlusest, on selline lähenemine rohkem või vähem õnnestunud. Detailsemaid fakte võib asjast huvitatu leida Pärnumaa aastaraamatust. Konkreetsest teemast terviklikuma pildi loomiseks on seisundi analüüsi juurde toodud ka teemade kaugemad ja lähemad eesmärgid, kuigi loogiliselt on nende koht arengustrateegia blokis.

 

Teemad:

  • ajalooline taust
  • rahvastik
  • asustus
  • loodusressursid ja keskkond
  • maa ja maareform
  • haridus
  • kultuur
  • sotsiaalhoolekanne
  • tervishoid
  • sport
  • infotehnoloogia
  • ettevõtlus ja tööhõive
  • turism
  • põllumajandus
  • metsamajandus
  • kalandus
  • tehniline infrastruktuur

 

 

PÄRNU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA

 

 

miks on vaja maakonnale arengustrateegiat

SWOT analüüs

visioon 2010

arengustrateegia skeem

strateegia lähtealused

arengut oluliselt mõjutavad tegurid

arengustrateegia peasuunad

strateegilised põhieesmärgid ja nende indikaatorid

võtmevaldkonnad

 

 

 

 

Miks on vaja maakonnale arengustrateegiat…

 

Tuleviku küsimused on alati erutanud inimest, sest kindlasti on seal midagi etteaimamatut ja seletamatut. Teadmatuse ja uuega kaasneb paratamatult teatud ebakindlus. Sellest jagusaamiseks on püütud läbi aegade erinevate meetodite abil tulevikku ette näha või enda jaoks avastada. Kui üksikisiku puhul on oluline teadmine, mis saab temast ja teda ümbritsevast lähitulevikus, siis piirkonna puhul, kus elab ca 100 000 inimest, on oluline mõistmine, kuidas tulevik kujuneb ja kui paljus ta on kujundatav meie endi poolt. Seepärast ei piisa pelgalt tuleviku ettenägemisest, vaid teda on vaja ise ehitada. Ja nagu iga ehitus , vajab ka see head plaani (kokkulepet), teostusvõimet ja teostusstruktuuri. Maakonna tulevik peaks oluliselt sõltuma meie kõigi ühisest tahtest. See tahe peaks väljenduma maakonnasiseses eri tasandite ja huvigruppide kokkuleppes kõige olulisemates tulevikuküsimustes. Paljusid asju oleme võimelised ja tihti peamegi konstrueerima maakonnas ise, ootamata käske kõrgelt ja kaugelt. Usume, et pärnumaalaste võimuses on läbi ühise tahte ja soovide luua ja kujundada uusi olukordi, avada perspektiivseid võimalusi.

 

Samas ei tohi unustada, et ressursse on meil alati vähevõitu . Järelikult tuleb neid kasutada võimalikult säästlikult. Järeltulevate põlvede elukeskkond võiks olla parem tänasest. Igal juhul ei tohiks see halveneda. Säästlikkuse kõrval on oluline ka ressursside kasutamise efektiivsus, mis eeldab prioriteetide nägemist ja energia suunamist otsustavatesse kohtadesse , et tulem oleks võimalikult maksimaalne.

 

Oma loomult on enamus inimesi harjunud mõtlema positiivselt ja ootab, et positiivsed muutused seisavad ees ka tulevikus. Et iga inimese elu muutuks paremuse suunas, peaks lisaks igaühe individuaalsele panusele edukad olema ka nii Pärnumaa kui Eesti tervikuna.

 

Et olla edukad mitte ainult praegu, vaid läbi uute erinevate võimaluste ka tulevikus, tuleks vastata kolmele fundamentaalsele küsimusele: Kus me praegu oleme? Kuhu tahame jõuda? Kuidas sinna jõuda?

 

Esimesel puhul on oluline läbi hetkeseisundi analüüsi maakonna tugevuste ja võimaluste rõhutamine ning nõrkuste ja ohtude vähendamisteede otsimine. Teisel puhul püstitatakse n.ö tulevikulatt visiooni, strateegiliste ressursside ja põhieesmärkide näol ning määratletakse võtmevaldkonnad. Kolmandale küsimusele vastamiseks kavandatakse lähimad eesmärgid, konkreetsed tegevused nendeni jõudmiseks, kasutatavad ressursid , pannakse paika ajagraafik, monitooringu ja resultaatide hindamise süsteem.

 

Tegelikkuses kujundavadki vastused eeltoodud küsimustele maakonna ARENGUSTRATEEGIA, mida käsitletakse kui maakonnas kokkulepitud eesmärkide ja tegevuste süsteemi , mille abil püütakse saavutada parimat resultaati tulevikus.

 

Käsitletav strateegia on kavandatud positiivse suunaga , mis peaks kasu tooma eelkõige maakonna elanikele. Oluline on, et inimesed tunnetaksid aasta-aastalt elukvaliteedi pidevat paranemist. Pärnumaa ambitsioon võiks olla parim parimate seas, et tagada meie inimestele läbi individuaalse prisma kvaliteetne elu-, töö- ja puhkekeskkond. Et saavutada edu ja olla parim , on lisaks kõrgetele ambitsioonidele vajalik rõhuda oma eripärale ja unikaalsusele. See on see, mis on Pärnumaal väärtuslikum kui teistel. Lisaks on edu võtmed nii kiire õppimine kui ka innovatsioonivalmidus. Uuenduste allikaks on prioriteetsete valdkondade , funktsioonide ja tegevuste vahelisest koosmõjus sündiv uus tervik.

 

Et olla parim , tuleb lisaks kõrgetele ambitsioonidele minimiseerida riske. Risk on märksa suurem, kui me ei tee midagi, et tuleviku kohta teavet hankida. Tavaliselt võime siis märksa valusamalt kukkuda või oma võimalused maha magada. Kvalitatiivselt uus lähenemine, mida pakub maakonna arengustrateegia , võimaldab korrigeerida kvantitatiivsete meetodite peamisi puudusi ja võtta arvesse ka väga paljude tegurite erilaadset vastastikust mõju.

 

Tuleviku üle on hea arutleda siis, kui on olemas ka reaalsed mõjutusvõimalused. Kui me kasutame lisaks riigieelarvele ja omavalitsuste eelarvetele ka erakapitali sissevoolu, laene, välisraha jms. , siis saame võimaluse suunata küllalt suuri vahendeid maakonna arengus esmajärguliste eesmärkide saavutamiseks. Kui me pole aga suutnud selgusele jõuda maakonna arenguprioriteetides, siis hajutame majandusliku tõusuga kaasnevad rahastamisvõimalused oma tahtmatuse või oskamatuse tõttu.

 

Kõike eelnevat arvesse võttes on Pärnumaal arengustrateegiat vaja selleks, et:

 

1. Tulevikku kujundada eelkõige oma soovide kohaselt ja tagada elukvaliteedi pidev tõus.

2. Suunata energiat ja ressursse otsustavatesse kohtadesse tulemuslikumalt ja efektiivsemalt.

3. Vähendada riske ning tagada stabiilne ja turvaline areng.

4. Ressursikasutus oleks võimalikult säästev, tagamaks kvaliteetse elukeskkonna ka tulevastele põlvedele.

5. Saavutada edu läbi kiire õppimise , innovatsioonivalmiduse ja koostöö.

6. Põhjendada ühistaotlusi riigi- ja omavalitsuste eelarvetest ning muuta maakond võimalikult atraktiivseks nii erainvestoritele kui välispartneritele kõige laiemas plaanis.

7. Kasutada seda vahendina erinevate tasandite juhtimistegevuses , parandamaks tulevikku suunatud otsuste kvaliteeti.

8. Tagada tervikuna maakonna kiirem areng, sest tegevusetult oodates oleme kaotanud kõik.

 

Heiki Mägi, majandusarenguosakonna juhataja

 

SWOT analüüs

 

TUGEVAD KÜLJED

GEOGRAAFILINE ASEND - meri (sadam), magistraalteed, looduseeldused, Tallinna-Riia telg

LOODUSRESSURSID - meri, kliima, tootmisressursid (kala, mets), maapõuevarad (turvas, savi, muda, dolomiit, kruus, liiv, mineraalvesi)

PUHAS KESKKOND

TUGEV MAAKONNAKESKUS (Pärnu linn)

MAAKONNA IMAGO (mererand, kuurortalad)

MAAKOND AJALOOLISTES PIIRIDES

PUUDUVAD TÕMBEKESKUSED NAABERMAAKONDADES

ELANIKKONNA RAHVUSLIK KOOSSEIS (puuduvad pinged)

MITMEKÜLGNE MAJANDUS

INTENSIIVSE ETTEVÕTLUSEGA REGIOON

VÄLJAKUJUNENUD TEEDEVÕRK (mitte kvalitatiivses osas)

TURVALISUS (eriti arvestades võimalikke investeerijaid)

 

NÕRGAD KÜLJED

VÄIKE JA EBAÜHTLANE ASUSTUSTIHEDUS (pikad vahemaad)

PÕLLUMAJANDUSMAADE SUHTELISELT KEHV MULLASTIK

PIIRKONDADE LOODUSLIK ERALDATUS (sood, rabad, suured metsamassiivid, väikesaared)

RAHVASTIKU EBASOODNE VANUSELINE STRUKTUUR (suhteliselt vana)

REGIOONI TASAKAALUSTAMATUS JA ÄÄREALADE NÕRK ARENG (majanduslik mahajäämus)

VÄIKESED OMAVALITSUSÜKSUSED (haldusterritooriumid, elanikkond, teenused)

SUHELISELT NÕRGAD PIIRKONNAKESKUSED (teenused, mõju piirkonnale)

MONOTÖÖSTUSEGA ASULATE OLEMASOLU

SIDE-, TELE -, RAADIOKOMMUNIKATSIOONIDE EBAÜHTLANE KÄTTESAADAVUS

ELAMUFONDI HALB SEISUKORD JA STRUKTUUR

INFRASTRUKTUURI MADAL TASE (sh teede halb kvaliteet)

HALB ÜHENDUS VILJANDI SUUNAL (laiemas mõttes kogu Lõuna-Eestisse)

 

VÕIMALUSED

EFEKTIIVSE KOOSTÖÖ KÄIVITAMINE OMAVALITSUSTE VAHEL

PÄRNU LINNA POTENTSIAALI PAREM KASUTAMINE

PÄRNU ARENG KESKUSENA MAAKONNAST LAIEMALE PIIRKONNALE HALDUSREFORM

KOOSTÖÖ ARENDAMINE NAABERMAAKONDADEGA, VÄLISRIIKIDEGA REGIOONI MARKETING ETTEVÕTLUSE TUGISÜSTEEMIDE VÄLJAARENDAMINE

INVESTEERINGUTE LIGITÖMBAMINE (arvestades paikkonna turvalisusega ning ol.olevate ressursside olemasoluga)

INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE (sadam, raudtee, maantee, lennuväli)

OLEMASOLEVA ÜHTLASELT JAOTUNUD HARIDUSASUTUSTE VÖRGU KUJUNDAMINE TUGEVATEKS HARIDUS JA OSKUSKESKUSTEKS

KOHALIKE LOODUSVARADE VÄÄRINDAMINE

PÖLLUMAJANDUSE ARENDAMINE (ümberprofileerimine)

TURISMI JA PUHKEALADE PAREM KASUTAMINE (mererannad, jõed, ka majutus ja teenindusstruktuur)

 

OHUD

ELANIKKONNA VANANEMINE

IDENTITEEDITUNDE KADUMINE

TEGEVUSE HÄÄBUMINE ÄÄREMAADEL LINNASTUMINE (migratsiooni - ka pendelmigratsiooni kasv)

REGIONAALSE TASAKAALUSTAMATUSE SUURENEMINE (tingitud ettevõtluse ebaühtlasest arengust ning jaotusest)

VÖIMALIKUD SOTSIAALSED PINGED (elatustaseme suured erinevused)

SOTSIAALSE TURVALISUSE VÄHENEMINE

TÖÖPUUDUSE KASV

VÄLISINVESTEERIJATE HUVI VÄHENEMINE

HARIDUSKVALITEEDI LANGUS MAAL

AJUDE ÄRAVOOL

 

 

Euroopa Komisjoni arvamuses Eesti Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta (Agenda 2000) on märkused järgmistel teemadel,mis haakuvad Pärnumaa SWOT-ga:

 

rahvuslik koosseis (muulaste osatähtsus)

Pärnu maakonnas (sh ka Pärnu linnas) on muulaste osatähtsus allapoole Eesti keskmist madal ostujõud (kuigi – SKP/elaniku kohta oleme 6 kandidaatriigi seas viimasel kohal (23% EL keskmisest), siis ostujõult 2. kohal) Pärnumaa keskmine ostujõud on allapoole Eesti keskmist analoogiliselt kõigi maakondadega, v.a. Harjumaa (tänu Tallinnale).

 

otsesed välisinvesteeringud

Lõviosa Eestisse tehtud välisinvesteeringutest on tehtud Tallinna, Harjumaale; järgnevad Tartu-, Lääne-Viru- ja Pärnumaa. Eestile on iseloomulik eriti järgmiste tööstusharude (rõiva-, tekstiili-, puidutööstus) kiire areng Pärnumaa tööstussektorit iseloomustab just eelkõige nende tööstusharude kiire areng.

 

väikeettevõtluse osatähtsus

Pärnumaal sai Eestis esimeste hulgas väikeettevõtlus hoo sisse, eriti just kaubanduse ja toitlustuse osas. põllumajandussektoris toodetakse 8% Eesti tööjõust – toodetakse 7% SKPst Pärnumaal on põllumajanduse osatähtsus langenud Eesti keskmisest kiiremini, seda nii keskmisest halvema haritava maa kvaliteedi kui ka teiste majandusharude (nt metsandus, kalandus) kiirema arengu tõttu.

 

väliskaubandussaldo puudujääk

Väliskaubandusstatistika järgi on Pärnumaal registreeritud ettevõtete väliskaubandus suhteliselt suure positiivse bilansiga.

 

kõrgharidus

Pärnu maakond kuulub kõrgharidusega inimeste suhtarvu poolest Lääne-Virumaaga no ühte ritta, jäädes maha Tallinnast ja Tartust. telekommunikatsioonide areng Eestis oli 1996.a. 30 telefoni/100 elaniku kohta, Pärnumaal 24: loodetavasti aitab telekommunikatsioonide kiire areng mahajäämust tasa teha.

 

tööpuudus

Pärnumaa ametlik tööpuuduse näitaja on viimased paar aastat olnud Eesti madalamaid.

 

Eesti jagunemine: jõukamaks lääneosaks ja vähemjõukamaks idaosaks ("hoolimata riigi väikesest territooriumist erineb majandusareng piirkonniti märkimisväärselt") Euroopa Liidu raporti järgi paikneks Pärnumaa jõukama lääneosas.

 

piirkondlike äriedenduskeskuste võrk

Pärnumaa Ettevõtluskeskus omab tugipunkti Vändras, edasine eesmärk on luua analoogsed keskused ka Kilingi-Nõmmes jt maakonna piirkonnakeskustes.

regionaalpoliitika diferentseeritud strateegia (suunatud piirkondadevahelistele lahknevustele) 

 

erilised jõupingutusi nõuavad:

Ida- ja Lõuna-Eesti maakonnad, väikesaared, piirialad, monofunktsionaalsed tööstuspiirkonnad.

Eelpool toodud neljast kolm viimast on aktuaalsed ka Pärnumaal: antud piirkondadele on suunatud ka vastavate riigi regionaalprogrammide tegevus.

 

Visioon 2010

 

Visioon 2010 Aastal 2010 on Pärnu maakond Euroopa kõige dünaamilisemas piirkonnas – Läänemereruumis - asetsev puhta elukeskkonnaga loodusrikas, sotsiaalselt uuenenud, majanduslikult mitmekülgselt arenenud atraktiivne regioon: parim paik elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks.

 

Maakonna jõukus põhineb ettevõtlikel ja haritud inimestel ning kohalikul ressursil, mitmekülgsel stabiilsel majandusstruktuuril, optimaalselt väljaarendatud sotsiaalsfääril ja maakonna mainel.

 

Maakonnakeskus Pärnu on turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne kuurortlinn.

 

KESKKOND 2010

 

Oluline on säästva arengu ja parima võimaliku tehnoloogia printsiip vastavalt programmile Agenda 21. Toimib maakondlik jäätmekäitluskava - töötab maakonna ühtne jäätmehoidla. On loodud võimalus kvaliteetse joogivee saamiseks igal pool. Säästlik loodusressursside (korduv)kasutamine ja väljakujundatud keskkonnakaitseline infrastruktuur loovad eelduse ökoloogilise tasakaalu säilimiseks. Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks toimib kaitsealade võrgustik, kusjuures rangelt kaitstavad vööndid moodustavad 5% maakonna maismaaterritooriumist. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on kõrge.

 

ASUSTUS 2010

 

Maakonna rahvaarv on üle 100 000. Elanikkonna vanusstruktuur on muutunud. Keskmine eluiga nii meestel kui naistel on tõusnud. Positiivne rändesaldo on aidanud "mahendada" siinseid rahvastikuprobleeme. On loodud atraktiivne keskkond noortele ja haritud inimeste jaoks. Jätkub elanikkonna kontsentreerumine. Kasvanud on elanikkonna mobiilsus. Kohalike keskuste võrgustik tagab koostöö maal. Maapiirkondade hõrenenud hajaasustuse moodustavad elujõulised talud. Maakonna piirid vastavad Pärnu kui regiooni keskuse tagamaa piiridele. Maakonnasisene haldusjaotus vastab paremini asustussüsteemi optimaalsele struktuurile. Maakonnas on haldusreformi tulemusena oluliselt vähem omavalitsusüksusi. Maapiirkondades on oluline roll altpoolt tuleval initsiatiivil – külaliikumisel. Jõuline regionaalpoliitika on mahendanud probleemalade sotsiaalmajanduslikku olukorda.

 

KULTUUR JA HARIDUS 2010

 

Kultuuri osa elu kvaliteedis on tõusnud. Kaks vastassuunalist põhitrendi - massikultuuri jätkuv pealetung ja identiteedi tõus tagavad kultuurilise mitmekesisuse. Säilib ja areneb pärimuskultuur. Pärnus viljeletakse ja siia tuuakse kõrgprofessionaalset kultuuri. Toimivad uuenenud Pärnu muuseum ja moodne teabekeskus - Pärnu keskraamatukogu, moodsa kunsti muuseum, Pärnu teater jpt kultuuriasutuste võrku kuuluvad institutsioonid. Koolivõrk on optimaalne. Koolid on ühendatud ühtsesse infovõrku. Suurenenud on laste ja noorte enesearendusvõimalused. Lisaks ametikoolides saadavale kutseõppele on suure tähtsuse omandanud täiend- ja ümberõpe. Regiooni vastavad keskused omavad teatud aladel üle-eestilist, mõningatel ka rahvusvahelist tähtsust (metsandus, merendus, sotsiaaltöö jne). Maakonna haridusvõrgu tipuks on Pärnu ülikool - Tartu Ülikooli Pärnu kolledţ, kes annab teatud aladel parimat haridust Eestis. Kőrgkooliga haakub mitme kohapealse teadusinstituudi töö.

 

SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 2010

 

Sotsiaalhoolekandes võetakse arvesse inimese enda ja ta pere võimalusi. Õpitud abituse ärahoidmiseks peetakse oluliseks ennetavat toimetulekuõpetust. Seoses eakate inimeste osakaalu tõusuga rahvastikus on suurenenud sotsiaaltöö osatähtsus.Oluliselt on suurenenud tähelepanu vanurite ja puuetega inimestega integreerumisekorraldamiseks. Sotsiaalteenuste süsteemis arenevad alternatiivteenuste vormid. Säilivad ka institutsionaalsed teenused, kuid rõhuasetus on avahooldusel. Suuremad piirkondlikud hoolekandekeskused osutavad sh teenuseid rehabilitatsiooni, institutsionaalse erihooldekande, erivajaduste osas. Tervishoius on rõhk ennetaval tööl. Maakonna eriarstiabi on koondunud Eesti moodsamasse maakonnahaiglasse Pärnus. Mõnede erialade lõikes on haiglal regionaalne tähendus ka naabermaakondade jaoks. Olemasolevate teiste haiglate baasil on maakonnas loodud pika- ja taastusravikeskused. Esmatasandil funktsioneerib perearstide võrgustik. Pärnu on suurendanud oma tähtsust rahvusvahelise taastusravi keskusena.

 

MAJANDUS 2010

 

Mitmekülgselt arenenud majandus tugineb kohalikele arengueeldustele ja ressurssidele. Regioon on välisinvesteerijatele atraktiivne. Efektiivselt toimib ettevõtluse tugisüsteem. Tänu majandusstruktuuri mitmekesisusele ja väikeettevõtluse kiirele arengule on siinne tööpuuduse tase alla Eesti keskmist. Maakonna tööstussektoris on suurenenud kapitali- ja teadusmahuka tootmise osakaal. Põllumajanduses on tegev 7% aktiivsest rahvastikust. Tugevaim haru on piimakarjandus. Maal on välja arenenud enamuses mitmekülgse tegevusega (põllumajandus, metsandus, turism) kombineeritud talud, vähem on ainult põllumajandusega tegelevaid suurtalusid ja põllumajandusettevõtteid. Välja on arenenud põllumajandus-kaubanduskoda, nõuandetegevus ja koolitus-, põllumajanduse kindlustuse, ja erinevate toetuste süsteemid. Pärnumaa aastakeskmine metsaraiemaht vastab aastakeskmisele juurdekasvule. Metsade pindala on kasvanud, nende kõrvalkasutus on laienenud. Pärnumaa rannik on endiselt Eesti tähtsaim rannapüügipiirkond. Pärnu on Eesti kalatööstuse tähtsamaid keskusi. Arenenud on kalurite kutseühingud. Turismi alal on "suvepealinn Pärnu" Eesti tuntumaid sihtkohti. Turismihooaja sesoonsust aitab "mahendada" aastaringsuse printsiibi ellurakendamine. Maapiirkondades on tõusnud talu- ja ökoturismi osatähtsus. Välja on ehitatud väikesadamate kett piki rannikut.

 

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 2010

 

Pärnus on kombineeritud kütustel töötav soojuselektrijaam. Suur osa energia tootmisest baseerub kohalikul toorainel. Intensiivselt rekonstrueeritakse tehnovõrke. Aktiivselt tegeletakse alternatiivenergeetikaga. Olemasolevat põhi- ja tugimaanteede võrku on rekonstrueeritud prioriteetsuse järjekorras. Kõik vallakeskused on ühendatud mustkattega teedega Pärnu suunas, samuti kõik kohalikud riigimaanteed. Pärnu on muutunud Eesti üheks tähtsamaks logistiliseks keskuseks. Bussitranspordiskeem on optimiseeritud Toimib maakonda läbiv Tallinn-Riia raudtee. Maakond on kaetud erinevat liiki telekommunikatsioonide võrguga. Lõuna-Eesti merevärava - Pärnu sadama aastakeskmine veosemaht on üle 1 mln t. Rekonstrueeritud Pärnu lennujaamast toimuvad lennud saartele kui ka charter-, päästelennud.

 

Arengustrateegia skeem

 

 



 

 

 

 

 



 

 

 

 

 

 

 

    

       

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Arengustrateegia lähtealused

 

Arengustrateegia kavandamisel on aluseks Pärnu maakonna kaks peamist ressurssi ja suurimat väärtust - inimene ja loodus. Inimene on see jõud ja vägi, kes läbi oma teadmiste, oskuste, ideede ja suhtumise kavandab ning ehitab tulevikku. Kavandatu peab olema maakonna elanike teenistuses, et ka tulevikus oleks Pärnumaa parim paik elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks Pärnumaa loodus on väärtus, milles peitub meie eripära ja mis annab eelistusi teistega võrreldes. Tuleviku kavandamisel tuleks jälgida säästva arengu põhimõtet,selgelt teadvustada endale, et loodust pole me pärinud vanematelt vaid laenanud oma lastelt.

 

 

SISE- JA VÄLISTEGURID - OLULISED ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID

 

Siseteguriteks on eelkõige maakonnas tervikuna ja selle erinevates piirkondades olemasolev kogum väärtusi, reegleid ja norme, mis mõjutavad oluliselt arengut ja mida tuleb osata ära kasutada. Näiteks: kapital, ettevõtlikkus, tehnilise infrastruktuuri seisund, kohaliku majanduse efektiivsus, avaliku sektori efektiivsus , maakonna tavad, praktika, harjumused, kokkulepped, moraalsed ja kultuurilised veendumused, religioossed tõekspidamised jne.

 

Inimene ja loodus koos füüsilise infrastruktuuriga kujundavad sisetegurite mõjul pärnumaa võimekuse.

 

Võimekus omakorda, koos välistegurites peituvate võimaluste aruka ärakasutamisega, on aluseks maakonna konkurentsivõimele.

 

Välistegurite all mõistame kõike seda, mis mõjutab maakonda väljastpoolt, alates globaalsetest arengutrendidest (infotehnoloogia kiire areng, turgude laienemine, keskkonnakaitse kasvav tähtsus, kvaliteedi suurenev osatähtsus jne), rahvusvahelisest koostööst, parlamendis ja valitsuses tehtavatest otsustest kuni naabermaakondade tegevuseni. Meie võimuses pole muuta globaalseid arengutrende, kuid me peame oskama ja suutma ära kasutada neis sisalduvat positiivsust või nende negatiivset mõju vähendada.

 

Tunduvalt konkreetsemalt saame me jälgida ja arvestada aga näiteks Eesti integreerumise protsessi Euroopa Liitu ja sellest Pärnumaale sündida võivat kasu.

 

Väga palju võimalusi pakub osalemine läänemerepiirkonna koostööprojektides. Meie arengut mõjutavad soodsalt juba täna selles piirkonnas olevad koostööpartnerid.

 

Maakonda mõjutavad oluliselt parlamendis ja valitsuses tehtavad otsused. Pärnumaa initsiatiiv otsustamisprotsessis on vajalik ja lõpptulemusena mõlemapoolselt kasulik.

 

Rõhutades konkurentsivõimelisust maakonna arengustrateegias on vajalik mõista, et paratamatult mõjutab Pärnumaad oluliselt ka naaberpiirkondade ja kogu Eesti edu või ebaedu. Koostöös naabermaakondadega peame otsima hoopis laiahaardelisemaid koostöövõimalusi kui praegused üksikuid valdkondi kitsalt hõlmavad koostööprojektid.

 

Arengustrateegia peasuunad

 

Need on meie maakonna eeldustest, võimalustest, vajadustest ja ambitsioonidest tulenevad kõige üldisemad arengusuunad, mida järgides oleks tagatud maakonna inimestele võimalikult hea elu tulevikus. Peasuundade valik arengustrateegias osutab sellele, et Pärnu maakond oma üldises arengus peaks olema:

 

KONKURENTSIVÕIMELINE

SOTSIAALSELT UUENEV

TASAKAALUSTATULT ARENEV

KOOSTÖÖLE AVATUD

LOODUST HOIDEV

 

Olles suunatud kaugemasse, ajateljel täpselt määratlemata tulevikku, põhinevad arengu peasuunad kõige üldisemal tulevikuvisioonil Pärnu maakonnast kui kvaliteetsest elu, töö ja puhkekeskkonnast tema elanikele ja külalistele.

 

Samaaegselt sisaldavad peasuunad endas ka hetketrendi ning teatud eesmärgipärasust. Lõppeesmärkidena pole peasuunad siiski defineeritavad, kuna nende sisu ise on pidevalt arengus ja seetõttu ka ajas muutuv (teisenev).

 

Arengustrateegia peasuunad loovad seotud võrgustiku põhieesmärkidele, võtmevaldkondadele ning alameesmärkidele. See omakorda võimaldab kavandada ressursside efektiivsemat kasutust ning kontrollida kavandatavate tegevuste ja igapäevaste otsuste vastavust strateegiale.

 

Konkurentsivõimeline maakond

 

Põhineb üldisel tulevikuvisioonil maakonnast kui ettevõtjasõbralikust ja innovaatilisest piirkonnast, kus elab haritud ning traditsioone hoidev inimene.

 

Konkurentsivõime säilitamine ja tugevdamine on maakonna arengu kavandamisel kahtlemata üheks peasuunaks. See sunnib selgitama, millised on meie eelised ja omapära ning analüüsima meie puudusi ning nõrku külgi. Konkurentsivõime kilbiletõstmine ei tähenda seda, et me asetame end mingisse vastuollu ümbritseva maailmaga, vaid eelkõige ausat ja heatahtlikku võistlust. Konkurentsivõime ümbritseva suhtes on elujõuliste organisatsioonide üheks peamiseks tunnusjooneks. Selliseks struktuuriks on ka maakond kui tervik.

 

Kuna konkurentsivõime on Pärnu maakonna arengustrateegia peatelg, põimub see tihedalt strateegia teistes peasuundades sisalduvate märksõnadega nagu sotsiaalne turvalisus, avatus, atraktiivsus, loodushoid jne.

 

Sotsiaalselt uuenev maakond

 

Põhineb üldisel tulevikuvisioonil maakonnast kui sotsiaalselt turvalisest ja vaimult rikkast piirkonnast, kus elab positiivse mõtlemisega ja tugeva identiteeditundega inimene.

 

Sotsiaalselt uuenev maakond tähendab eelkõige inimeste toimetulekuvõime tõusu ning nende kasvavat turvatunnet. Pärnumaa arengustrateegia käsitleb sotsiaalse uuenemise alustena sotsiaalse infrastruktuuri soodsat kujunemist maakonnas ning meie kultuur-ajaloolise pärandi hoidmist ning väärtustamist.

 

Seotult teiste strateegiliste peasuundadega on siin rõhuasetus ka haridusele ning säästva mõtteviisi kujundamisele.

 

Tasakaalustatult arenev maakond

 

Põhineb üldisel tulevikuvisioonil maakonnast kui ettevõtlust toetavast ning elujõulisest regioonist, kus elavad aktiivselt mõtlevad ja tegutsevad inimesed

 

Tasakaalustatult arenev maakond on kõige raskemini defineeritav arengusuund, kuna üldjuhul mõistetakse tasakaalustamise all täiendavate ressursside ühtlast jaotussüsteemi (võrdsustamist) ilma tegelikku kasutegurit arvestamata. Antud kontekstis ei tähenda tasakaalustatus mehaanilist võrdsustamist näiteks peamagistraalide äärsete võimaluste ja ääremaade või Pärnu linna ja ülejäänud maakonna vahel.

 

Käesolev strateegia kavandab tasakaalustatuse saavutamise ühe olulisema vahendina võimalikult heade eelduste loomist ettevõtluse arenguks kogu regioonis, et tagada stabiilne töövõimalus (sissetulek) ja sellega kaasnev turvalisus inimestele. Olulisel kohal on siinjuures piirkondlikud keskused kui arengumootorid ja planeeringus kavandatavad uued majandusruumid.

 

Seotult teiste peasuundadega on rõhuasetus ka omavalitsuste vahelisel koostööl, tehnilise infrastruktuuri korrastatusel, riigi üldisemal regionaalpoliitikal ja sellest lähtuvatel meetmetel.

 

Koostööle avatud maakond

 

Põhineb üldisemal visioonil maakonnast kui aktiivsest, atraktiivsest ja investeeringutele avatud piirkonnast.

 

Avatus ja koostöö on olulised tingimused edu saavutamiseks tänapäeva integreeritud maailmas. Need muutuvad üha aktuaalsemaks, arvestades Eesti võimalikku ühinemist Euroopa Liiduga.

 

Vaadeldaval peasuunal on palju meie poolt juhitamatuid välistegureid. Neid on vaja pidevalt jälgida. Meile soodsate protsesside ärakasutamise oskus ning valmisolek vähendada negatiivsete trendide mõju avavad maakonna arenguks uusi võimalusi.

 

Ka koostööle avatus põimub teiste peasuundadega. Olulisemad märksõnad on: informeeritus ja innovaatilisus, haritus, turvalisus, ettevõtlikkus.

 

Loodust hoidev maakond

 

Põhineb üldisemal visioonil maakonnast kui olemasolevaid loodusressursse ratsionaalselt kasutavast ja hoidvast piirkonnast, kus teadlikult jälgitakse säästva arengu printsiipe.

 

Keskkonnasäästlik maakond on ilmselt paljude piirkondade märksõna. Pärnu maakonna loodust hoidev suund on kooskõlas meie ühe suurema väärtusega - puhta ja rikkaliku loodusega.

 

Taotluseks on arengu kavandamine ja jälgimine keskkonda ja loodusressursse säästvalt positsioonilt. Otseseim side teiste suundadega tuleneb sellest, et kogu inimtegevus mõjutab oluliselt loodust ja säästva arengu põhimõtet saab ellu viia ainult haritud ja positiivselt mõtlev inimene

 

Strateegilised põhieesmärgid ja nende indikaatorid

 

Põhieesmärke on käesolevas töös defineeritud kui soovitavaid seisundeid (tulemusi), milleni kavatsetakse strateegilise ajaperioodi jooksul jõuda.

 

Strateegilisi põhieesmärke võib vaadelda kõige olulisema "lati seadmisena" kaugemasse tulevikku. Nad toetuvad ühest küljest SWOT-analüüsi järeldustele, püüavad arvestada sise- ja välistegurite mõjutusi ning sisaldavad tervikuna meie maailmatunnetust ja tulevikuambitsiooni.

 

Strateegiline ajaperiood omakorda on kokkuleppeline. Käsitletavas arengustrateegias on põhieesmärgid eelkõige pikaajalised ja püstitatud tulenevalt visioonist aastani 2010.

 

Eesmärgipüstitus võib tervikuna olla kvalitatiivset või kvantitatiivset laadi. Antud käsitluses on püütud tunnetada ja ette näha kvalitatiivseid muutusi kaugemas perspektiivis ning seepärast iseloomustavad põhieesmärgid tulevikuseisundeid eelkõige kvalitatiivselt. Taolise eesmärgipüstituseni on jõutud läbi võtmevaldkondade sõelumise ja integreerimise s.t. , et põhieesmärke võib vaadelda kui tervikuid, kus sisalduvad elemendid erinevatest võtmevaldkondadest. Samas on oluline see, et ühe põhieesmärgi elluviimine avaldab positiivset mõju erinevatele valdkondadele.

 

Pärnu maakonna arengustrateegias on püstitatud kaheksa strateegilist põhieesmärki:

*HARIDUSE KVALITEETSUS

*KULTUURI MITMEKÜLGSUS

*SOTSIAALNE TURVALISUS

*MAA-ASUSTUSE ELUJÕULISUS

*ARENEV ETTEVÕTLUS

*TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

*AVATUS JA ATRAKTIIVSUS

*KESKKONNA ÖKOLOOGILINE PUHTUS

 

Eesmärkide püstitamisel on lähtutud mõõdetavuse põhimõttest. Kaugemad põhieesmärgid peavad olema mõõdetavad ligikaudselt, lähemad eesmärgid konkreetselt. Seepärast võivad viimased olla ka kvantitatiivset laadi.

 

Eesmärkide realiseerimist saab efektiivselt teostada vaid siis, kui on olemas näitajad, mille alusel tulemit mõõta. Lõppseisundi hindamiseks vajalikke näitajaid oleme nimetanud indikaatoriteks. Indikaatorid näitavad, kas muutused on toimunud ja millises suunas need on toimunud. Indikaatorid lepitakse kokku üldisemate ja olulisemate lähemate eesmärkide sõelumise baasil.

 

Põhieesmärkide indikaatoreid tuleb silmas pidada ka lähemate eesmärkide püstitamisel. Lähemad eesmärgid omakorda peavad olema kooskõlas põhieesmärkidega tervikuna ja tähtsamate vajadustega võtmevaldkondades.

 

Lähemad eesmärgid on esitatavad tegevuskavana mis on aluseks programmidele ja konkreetsetele projektidele.

 

Strateegilised põhieesmärgid kui kvalitatiivselt uued tulevikuseisundid on defineeritavad vaid läbi seisundi hindamiseks vajalike näitajate - INDIKAATORITE.

 

Indikaatorid põhieesmärgile - Hariduse kvaliteetsus

 

-haridus on väärtustunud

-kõrgharidusega pedagoogide osakaal maakoolides on suurenenud

-noorte õpetajate osakaal haridusasutustes on suurenenud

-õpetaja ja koolijuhi maine ühiskonnas on tõusnud

-haridusasutuste õppemateriaalne baas on kaasajastunud

-koolihooned on renoveeritud

-üldhariduskoolide võrgu optimiseerimise kava on realiseerunud

-Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž on hinnatumaid õppeasutusi Eestis

-Pärnumaalt kõrgkoolidesse sissesaanud õpilaste osakaal on suurenenud

-kutset andvate üldhariduskoolide osakaal on tõusnud

-vajalike kutseerialade kättesaadavus on tagatud

-toimib täiskasvanute süsteemne täiend- ja ümberõpe

-puuetega ja õpiraskustega õpilaste õppimisvõimalused üldhariduskoolides on tagatud

-huvihariduse võimalused on mitmekesistunud

 

indikaatorid põhieesmärgile - Kultuuri mitmekülgsus

 

-kultuurikorraldus maakonnas on süsteemselt arenenud: valdade kultuuritegevus lähtub arengukavadest 

-kultuurikoda on loodud

-Pärnu muuseumi uus hoone on valminud ja uuenenud muuseum on üks Pärnumaa sümboleid

-Pärnumaa ehe kultuuripärand (Kihnu ja kultuuriürituste traditsioonid) on säilinud ja isetegevus on aktiviseerunud -professionaalne kultuur on kättesaadav (sh rahvusvaheliselt tuntud kultuuritippüritused) -"Endla" teater on uuenenud -Pärnu Uue Kunsti Muuseum on rajatud -raamatukogud on ühendatud infovõrgustikku -Pärnumaa Keskraamatukogu uus hoone on valminud -Pärnus on rahvusvahelistele nõuetele vastav kergejõustikustaadion

-organiseeritud tervisesport mitmekesiste tervisespordirajatiste kaudu on kättesaadav igas vallas ja linnas

 

indikaatorid põhieesmärgile - Sotsiaalne turvalisus

 

-Pärnumaa on Eesti turvalisemaid maakondi

-elatustase on tõusnud

-keskklassi osakaal elanikkonna hulgas on tõusnud

-sotsiaalteenuste kättesaadavus on paranenud

-erastruktuuride ja vabatahtlike organisatsioonide osakaal sotsiaalteenuste pakkujate seas on oluliselt kasvanud

-puuetega inimeste esmased liikumis- ja kommunikatsioonivõimalused on tagatud

-kuritegevus on vähenenud oluliselt, politsei efektiivsus ja maine on tõusnud -väärtustunud on tervislikud eluviisid

-Pärnu on terviselinn -keskmine eluiga on tõusnud, aktiivne eluiga on pikenenud

-valminud Pärnu Haigla on Eesti parim maakonnahaigla -töötute osakaal töövõimelisest elanikkonnast on vähenenud

-Pärnumaa päästeteenistus (sh kiirabiteenistus) toimib efektiivselt

 

indikaatorid põhieesmärgile - Maa-asustuse elujõulisus

 

-maa-lastele on loodud konkurentsivõimelised õppimis- ja kasvatamistingimused: alghariduse kodulähedus

-sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on optimaalsed

-investeeringud maapiirkondadesse on suurenenud

-tööpuudus on vähenenud

-sissetulekute erinevused võrreldes Pärnuga on vähenenud

-külade eneseteadvustus on tõusnud

-kodanikualgatus ja isetegevus on aktiviseerunud

-omavalitsuste roll ja võimalused on suurenenud

-suurenenud on elujõuliste talude hulk

-modelleeritud ühistranspordiskeem on rakendunud

-kohalike ressursside väärindusaste on tõusnud

 

indikaatorid põhieesmärgile - Arenev ettevõtlus

 

-Pärnumaa on Eesti atraktiivsemaid ettevõtluskeskkondi

-Pärnumaale tehtud investeeringute osatähtsus on kasvanud

-ettevõtete rahvusvahelistumine

-toimib ettevõtjate poolt hinnatud maakonda hõlmav ettevõtluse tugisüsteem (sh piirkondlikud keskused)

-maakond on kaetud piirkondlike ettevõtjate ühendustega

-tööjõu kvaliteet ja konkurentsivõime on tõusnud

-pidev uute töökohtade teke -töötute osakaal töövõimelisest elanikkonnast on vähenenud

-"kaugtöö" osatähtsus tööhõives on kasvanud

-info on muutunud kättesaadavamaks

-on loodud efektiivselt toimiv, põllumajandustootjate poolthinnatud maakondlik nõustamissüsteem -moodsa tehnoloogia kasutuselevõtt: tootmise materjalimahukus on vähenenud, kapitali-, töö- ja teadusmahuka tootmise osakaal on kasvanud majandusstruktuuri mitmekülgsus on suurenenud uute majandus- ja tööstusharude (sh kõrgtehnoloogiliste) teke

-kohalike ressursside väärindusaste on tõusnud

-Pärnu – toimiv logistiline sõlm

 

indikaatorid põhieesmärgile - Tehnilise infrastruktuuri optimaalsus

 

-mugav ja ohutu ühendus - vallakeskustesse viivad ja asulaid läbivad teed on viidud kõvakatte alla 

-on rakendunud modelleeritud ühistranspordi skeem

-igasse mereäärsesse valda on ehitatud vähemalt üks kaasaegne väikesadam

-Pärnu sadam on rahvusvaheliselt tuntud Eesti merevärav

-põhimagistraalid on rekonstrueeritud vastavalt liikluskoormusele

-telefoni- ja andmeside on kättesaadav igale soovijale

-kvaliteetne elekter - kättesaadav igas külas

-osa elektrist toodetakse kohapeal (kombijaam), sh alternatiivenergeetika kaasabil (tuul, päike, vesi, biokütus jne)

-keskkonnakaitseline infrastruktuur on välja arendatud

-Pärnu – toimiv logistiline sõlm

 

indikaatorid põhieesmärgile - Avatus ja atraktiivsus

 

-Pärnumaa on "Euroopa kaardil" ja maakonnal on esindus Brüsselis

-Pärnumaa on prestiižikaim maakond Eestis

-maakonna maine on tõusnud

-Pärnumaa kui testmaakond – üks Eesti innovaatikakeskustest

-ettevõtete rahvusvahelistumine

-kõrge otseühenduse potentsiaal muu maailmaga: lennuväljad, sadamad, raudtee, maanteed, telekommunikatsioonid

-Pärnu – toimiv logistiline sõlm

-avatus maailma läbi maakonda katva andmesidevõrgu

-info on muutunud kättesaadavamaks

-"kaugtöö" osatähtsus tööhõives on kasvanud

-positiivne rändesaldo

-turistide arv on kasvanud

-turismis aastaringsuse printsiibi rakendumine

 

indikaatorid põhieesmärgile - Keskkonna ökoloogiline puhtus

 

-säästva arengu printsiipide rakendumine

-keskkonna saastamine on vähenenud

-elanikkonna keskkonnateadlikkus on kasvanud

-heitvete puhastusaste on tõusnud

-jäätmete taaskasutus on suurenenud

-kompensatsioonialade (sh kaitsealade ja puhkealade) võrgustik on väljaarendatud

-puhas kvaliteetne joogivesi on kättesaadav

-looduslike indikaatorite seisund

-veekogude reostatusaste on vähenenud

 

Võtmevaldkonnad

 

Võtmevaldkonnad on kõige olulisemad valdkonnad, mis tulenevad visioonist ja tulevikuambitsioonidest ning põhinevad erinevate teemavaldkondade prioritiseerimisel ja integratsioonil

 

Võtmevaldkonnad on võtmeks põhieesmärkide püstitamisele ühelt poolt ja lähitegevuste kavandamisele teiselt poolt.

 

Üks valdkond võib olla oluline mitme põhieesmärgi suhtes. Nii näiteks mõjutab informaatika ja innovaatika oluliselt kõiki põhieesmärke. Ka majanduse ja ettevõtluse ning kultuuri ja hariduse valdkondade mõju on oluliselt tunnetatav teistes valdkondades.