Rail Baltic

4.09.14
 

Viimasel ajal on uue hoo saanud projektidee Tallinn - Riia - Varssavi kiirraudtee (nn Rail Baltica) erinevate trassivariantide arutelu. Kiirraudtee idee haakub väga hästi Eesti ja teiste Baltimaade, aga ka Soome aegruumilise lähendamise mõttega Euroopa Liidu ning ka NATO tuum-aladega. Seoses sellega peame vajalikuks esitada omapoolsed seisukohad:

1. Euroopasse suunduva tulevase kiirraudtee trass on juba valitud - see kulgeb üle Pärnu. See seisukoht on fikseeritud üleriigilises planeeringus "Eesti 2010" (vt skeem ptk "Transport"). Nimetatud planeeringu kiitis Vabariigi Valitsus heaks oma 19. septembri 2000 korraldusega nr 770-k,.

2. Arvestades, et Rail Baltica peamiseks eesmärgiks on aeg-ruumiliste vahemaade oluline vähendamine ning üheks olulisemaks sihtgrupiks üle Tallinna Kesk-Euroopasse kulgevad Soome kauba ja reisijatevood, oleks täiesti arusaamatu variant teha ring Tartu ja Valga kaudu läbi kogu Eesti ning vähendada seega oluliselt kiirraudtee peamist eelist - ajavõitu.

3. Rail Baltica toomine üle Valga ja Tartu tähendaks sisuliselt uue raudteetrassi väljaehitamist olemasoleva kõrvale. Venemaa suunal kulgev laiema rööpavahega (käesoleval ajal ülekoormatud) transiitraudtee funktsioneerib edasi, mõttetu oleks ka hakata välja ehitama uut ratastevahetamise punkti. Tartu - Tallinna suund on praegu suhteliselt rahuldavas korras ja võimeline vähese remondiga funktsioneerima ka edaspidi. Samas korrastaks kiirraudtee toomine Pärnu kaudu praegu väga halvas seisus oleva raudtee tehnilise infrastruktuuri. Samuti jääks ära konflikt kaubatransiidi ja kiirreisijateveo vajaduste vahel nagu Tallinn - Tartu - Valga suunal. Viimatinimetatud suuna rekonstrueerimine kiirraudtee jaoks paralleelselt Eesti sadamate jaoks vajalike transiidiveoste teostamisega tekitaks suuri tehnilisi ja logistilisi probleeme.

4. Oleme seisukohal, et Pärnu suunal tuleks välja ehitada täiesti uus kaasaegne raudteekoridor. Seetäiendaks transpordipoliitilises mõttes kahte senist idasuunale orienteeritud koridori (Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu).

5. Kui aga peaks arutlusele tulema olemasolevate raudteetrasside Tallinn - Tartu - Valga (TTV) ja Tallinn - Pärnu - Mõisaküla (TPM) kasutamine, siis võrdlus rahvusvahelise kiirraudtee seisukohalt näitab selgelt TPM trassi eeliseid:

·         Raudteetrass üle Mõisaküla on ca 1/5 võrra lühem trass kui üle Valga - Eesti territooriumi piires oleks Mõisaküla trass 80 km lühem, Tallinn - Riia vahelise trassi kogupikkust arvestades 136 km lühem (mis annaks ca 1 tunni ajavõitu, mis on ka kiirraudtee mõte; ekspluateerimisel; lisaks veel kokkuhoidu raudtee rek-sel).

·         võrreldes TTV trassiga läbib TPM trass tunduvalt vähem tiheasustusega piirkondi,häirides seega vähem olemasolevat asustuse infrastruktuuri ning on ohutum ja odavam

·         kui TTV läbib 7 linna (Kehra, Tapa, Tamsalu, Jõgeva, Tartu, Elva, Valga) ning neist kuuel juhul kulgeb praktiliselt läbi kesklinna, siis TPM läbib 4 linna (Rapla, Pärnu, Kilingi-Nõmme, Mõisaküla) ja vaid ühel juhul (väikelinn Mõisaküla) puutub linna põhistruktuuri.

·         vaadates Pärnu maakonna piires ristumisi riigimaanteedega (väljaspool linnasid) näeme, et mõlemad trassid ristuvad põhimaanteega 1 kord (arvestatud pole spetsiaalseid kahetasandilisi ristumisi), kuid kui TTV ristub tugimaanteega 9 korda, siis TPM puhul on see näitaja vaid 4: seega väheneb vajadus väga kulukate viaduktide ehitamise järele.

·         Nii linnadest läbiminek kui suuremate maanteedega ristumised loovad kiirraudtee puhul kõrgendatud ohu situatsiooni, mis eeldab täiendavate ohutust tagavate meetmete kasutuselevõtmist. Viimane omakorda tingib projekti kogumaksumuse olulise tõusu. Kuna inimelu väärtus on teatavasti hindamatu, siis on just liiklusohutusega seotud argumentidel väga suur tähtsus.

·         Ajakaotus, mis tuleneb trassipikkuste olulisest vahest suureneb veelgi kui arvestada, etsuurtest asulatest läbiminekul väheneb tunduvalt liikumiskiirus.

·         Tehnilises mõttes on TPM trassil võimalik vajaduse korral vähemproblemaatilisemalt nö tekitada Lääne-Euroopa standarditele vastav laius (1435 mm).

6. Regionaalpoliitilised argumendid: raudtee rekonstrueerimine annaks nö uue impulsi Kesk- ja Lääne-Eesti laialdastele piirkondadele ja ettevõtlusele ning parandaks ka elanike liikumisvõimalusi.

7. Pärnu kuurort (tegelikult terve Lääne-Eesti) avaneks ka Kesk-Euroopa turistidele - see võimaldaks vähendada seni ühekülgset orienteeritust Soome turule ja kokkuvõttes aitaks tasakaalustada meie riigi väliskaubandusbilanssi.

8. Via Baltica't kui põhja-lõunasuunalist multimodaalset transpordikoridori käsitletakse ka üleeuroopalise transpordivõrgu ühe osana nimetuse all Kreeta koridor nr 1 (saanud nime Euroopa transpordiministrite Kreeta kohtumise järgi).

9. Rail Baltica kulgemine Pärnu kaudu on fikseeritud INTERREG ja PHARE programmide ühisprojektis"Vision and Strategies around the Baltic Sea (VASAB) 2010", mis on heaks kiidetud Läänemeremaade planeeringutega tegelevate ministrite poolt.

10. Rahvusvahelises projektis "Via Baltica Spatial Development Zone" (VBSDZ) on strateegia mobiilsuse ja infrastruktuuri peatükis rahvusvaheline kiirraudtee esimene prioriteet. VBSDZ koostati kuue Euroopa riigi ühistöös ning Eesti poolt osalesid selles Harju, Rapla ja Pärnu maakonnad.