Sünni registreerimine

2.11.15

Teenuse üldandmed

Kirjeldus

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik, millisele perekonnaseisuasutusele (maavalitsus või kohalik omavalitsus). Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja (esindajad) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles.

Kui laps sünnib abielust, siis võib sünni registreerida üks vanematest, võttes perekonnaseisuasutusse kaasa teise vanema lihtkirjaliku nõusoleku lapse nime suhtes.

Sünni registreerimisel koos isaduse omaksvõtuga on vajalik mõlema vanema kohalolek.

 

Alaealisel vanemal sündinud lapse seaduslikuks esindajaks (avalduse esitajaks) on kohalik omavalitsus kui eestkosteasutus. Kui lapse sünd registreeritakse koos isaduse omaksvõtuga, ja üks lapse vanematest on täisealine, siis pärast isaduse omaksvõttu on lapse seaduslikuks esindajaks täisealine lapsevanem. Sellisel juhul kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja sünni registreerimise protsessis ei osale.

Koos alaealise vanemaga osalevad lapse sünni registreerimisel tema vanemad kui alaealise vanema seaduslikud esindajad.

 

Vastavalt kehtivale perekonnaseadusele on:

  • lapse emaks  naine, kes on lapse sünnitanud;
  • lapse isaks  mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse emaga abielus;2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isadus on tuvastatud kohtus;
  • lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise põlvnemise välistamise avalduse või teine mees on isaduse omaks võtnud. Põlvnemise välistamise avalduse esitavad abikaasad perekonnaseisuasutuses. Eraldi esitatud põlvnemise välistamise avaldus peab olema digiallkirjastatud või kinnitatud notariaalselt;
  • isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal;
  • kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist;
  • kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata (st neid ei ole ka sünnitõendil);

 

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Kestvus

Sünnikanne koostatakse võimalikult lühikese menetlusaja jooksul.

Dokumentide menetluse maksimaalne aeg 7 tööpäeva. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

Hind Riigilõivuvaba
Vajalikud sammud

Vajalik isiklik kohaletulek

Aadress: Pärnu linn, Akadeemia 2 , II korrus, kabinet 209

Vastuvõtuajad:

E,T, N 8.00-12.00  14.00-16.00

K –

R 9.00-12.00

Vastuvõtul elav järjekord.

Vajalikud dokumendid
  •  Avaldajate isikut tõendavad
  • Tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta
Teadmiseks…

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid sünnikande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente, näiteks vanemate abieludokument.
Avaldused ja kõik dokumendid esitada perekonnaseisuasutusele eesti keeles.
Võõrkeelsed dokumendid esitada perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Tõlge ei ole nõutav, kui esitatav dokument on inglise või vene keeles. Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Õigusaktid
Seaduste tõlked (seisuga 01.07.2010)

Vastutaja
Tulemus Sünnikanne rahvastikuregistris.
Vanematele väljastatakse soovi korral sünnitõend.
Viide
 
Elektrooniline sünni registreerimine
Kirjeldus

 

Teenust saab  kasutada  juhul, kui haigla on kandnud lapse sünnitõendi rahvastikuregistrisse ( elektrooniline sünnitõend ). Alates 1.01.2013 on see teenus enamike haiglate puhul tagatud.

Teenust saavad kasutada ainult need lapsevanemad, kes on omavahel abielus.

Vajalikud dokumendid

ID kaart või Digi-ID (pin1 ja pin2)

Sünni registreerimise avaldus allkirjastatakse digitaalselt mõlema vanema poolt.

Tulemus

Esmane sünnitõend, mis tuleb välja võtta 14 tööpäeva jooksul, on kodanikule tasuta.

Korduva tõendi eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Sünnitõendi kättesaamise aeg ja viis lepitakse kokku sünnikande koostanud perekonnaseisuasutuse ja avaldaja vahel.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja teised avaliku ülesande täitjad peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda paberkandjal väljavõtte esitamist.

Viide Elektooniline e-vorm eesti.ee